Aaaahhhh!!!!
Kell on 5! Tellisin ju takso kella viieks, et lennujaama minna ja Edinburghi kliendi juurde kohtumisele minna! Helistasin ruttu tagasi, vastas onkel: "Takso on maja ees, tulge palun välja, sir". Palusin viisakalt 10min oodata, tormasin minutiga dushi alt läbi ja riidesse ja olin rekordilise 10 minutiga valmis! Suures segaduses panin ülikonna selga, kuigi siin disainifirmas kõik ju tavaliselt teksastes ja t-sräkides... Igatahes olin õigel ajal ikka Heathrow's ja kui mugav on ikka reisida ainult käsipagasiga, klõbistad automaadist ise omale pardakaardi välja ja turvakontrollist läbi ja ootesaali. Õnneks ei tulnud kaua oodata, kui oli pardaleminek, lennuk täitsa õigel ajal väljumas ja puha.
Ärkasin jälle, kui lennuk maandus, olin terve tee maganud. Eilne jooming kõrtsus Rannoga lõppes hilja, pole siis ime, et hommikul oma telefonialarmi lihtsalt kinni panin, ilma et mäletaks, et see üldse oleks helisenud. Aga oli vahva pläägutada ja Strongbow hakkab kuidagi isegi maitsema juba...
Edinburghis väike tore lennujaam, võin juba silmad kinni siit välja jalutada. Telefon helises jälle, helistas Paul, et kus ma olen, ta ka just maandus, aga EasyJetiga Gatwickust. Võtsime koos takso, et kontorisse kohtumisele sõita. Ma lõkerdasin terve tee naerda, mees nagu anekdoot see Paul. Eelmine kord kui Edinburghist erinevate lendudega Londonisse lendasime, siis ta hädaldas, et ta õhtul kl 9.20ne EasyJeti lend jääb iga kord jube hiljaks. Peale check-in'i juba ekraanid teatasid, et ta lend hälle hilines. Nüüd täna hommikul Gatwickus oli ta lennukis, reisijad kõik pardal ja lennuk õigel ajal stardivalmis! Paul imestab, et esmakordselt kas tõesti väljub õigeaegselt? Sel hetkel tuli kõlaritest teade: "Ladies and Gentlemen, I'm sorry to announce that we appear to have lost a passenger..." Siis mõne aja pärast järgmine teade: "Ladies and Gentlemen, we have found the passenger, but his luggage was mistakenly loaded into different plane..." Niiet lend jäi üle poole tunni hiljaks jälle.Peale kangemaid kohvisid ja koka-koolasid tuli natuke energiat ja sai tööpäev mööda veedetud. Hakkan kohe sättima end lennujaama tagasi. Ema juba saatis sõnumi, et nad on Tõnuga Tauntonis ja hakkavad varsti Londoni poole vurama. Lubasid mind kodu lähistel kõrtsus oodata... Üks pint siidrit kuluks küll marjaks ära....
No comments:
Post a Comment