Tore, et saab autoga usinalt Readingusse vurada ilma suuremate liiklusummikuteta. Lapsed on koolist vabad ja emmed ei vura neid enam autodega kooli ja tagasi. Samuti on paljud juba jõulupuhkusel. See jätab teedel tänavatel lahedamalt ruumi liiklemiseks ja pole jubedaid ummikuid... Samas piirab kiirust nähtavus - teisipäevast saadik on Inglismaal selline udu, millist ma pole elus varem näinud...
Kontoris on terve nädal selline mõnus õhkkond olnud. Eelmine ülemus on nüüd mitmeks nädalaks puhkusel ja inimesed on kuidagi rahulikud ja asjad hakkavad tänu usinale Katrinile ja Brendanile korda saama ja kaos hakkab vaikselt taanduma.
Õhtud on ka väga mõnusad olnud, olen kas rahulikult kodus vedelenud ja puhanud või siis kuskil kohvikus istunud. Esmaspäeval sõime Mia ja Peetriga kodutänava Tai restoranis õhtust ja lobisesime jälle üle pika aja... Kolmapäeval tegime töökaaslastega sama kohas firma jõuluõhtusöögi. Neljapäeval käisin Anthony pool ja Anne valmistas mõnusa õhtusöögi, mis veiniklaasi kõrval nii hästi maitses...
Täna, viimasel tööpäeval sel aastal, käisin koos Brendaniga paari uut kontorit vaatamas - loodetavasti saab sellest kitsast väikesest ruumist Readingu kesklinnas ka välja kolida meeldivatesse ruumidesse. Uus kontor tuleb loodetavasti kuskile kiirteele lähemale, et siis on autoga mõnusam tööle saada, hea kui saaks kohe maja juurde parkida. Loodab parimat!
Õhtul koju jõudes päris toas ei viitsinud ka vedeleda, välja trallima minna kah ei jaksanud. Panin salli ümber kaela, kindad kätte ja jalutasin üle Püha Peetri väljaku Thamesi äärde, see ju kodust mul kiviviske kaugusel. Mõni üksik inimene tormas veel kuskilt pubist koju või kodust puppi, muidu oli jõekallas inimtühi... Jõest ülestõusev udu hakkab vaikselt otsa saama, vist õhtuemperatuur tõuseb taas. Super vaade oli taamal Hammersmith'i sillale... Puude otsa pandud valgustused ja kaunistused majade seinal tekitasid külmas õhus natuke jõulutunnet, hoolimata sellest, et lund siin ju pole...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment