Peale igareedeseid koosolekuid vurasin rongiga Readingust otse Gatwicku lennujaama, kus sain kokku sõber Abdiga. Registreerisime lennule ja ega eriti palju aega jäänudki, kui pääses juba teraslinnu sisse. Abdil hakkas kõhe, kuna ta ainus mustanahaline kogu lennukis, üritas veel enne väravast läbiminekut uurida, et ega ikka ei ole veel võimalik otsa ringi pöörata...
Igatahes 3 tunni pärast laskusime läbi pilvede lumesaju sisse. Eriti palju polnud veel jõudnud siin sadada, sest osaliselt maa veel must, aga hakkas talve moodi juba kiskuma! Kareli blogist võib lugeda, et ega veel mõni päev tagasi olla siin maa veel täitsa lumest lage olnud... Pakid korterisse maha visatud tormasime välja baari...
Peale reedeöist trallitamist kohtusime laupäeval Olle, Vahuri ja Annaga. Sõime lõunat ja lobisesime vahepeal juhtunust. Jalutasime linnas ja vaatasime Schnelli tiigi ääres jõulukuuskede põletamist. Selleks oli lausa tseremoonia koostatud, erinevad kujukesed kuuskedest moodustatud, millele siis ükshaaval tuli otsa pisteti ja mida zhürii hiljem siis ka hindas.
Peale tassikest kuuma teed ja väikest lesimist kodus voodis suundusime kambaga uuele liuväljale, mis 300- miljonilisele maatükile Niguliste kiriku külje alla asutatud on. Uisurent ja tunnipilet oli vaid 80 eeku, selle eesti sai hulganisti lusti ja tralli. Uiskudel kihutamine on ikka maruvahva...
Peale pikka veenmist saime ka Abdi nõusse ja ta tõmbas endale uisusaapad jalga. Rull- uisutamise oskusest lagul suurt kasu polnud, eelkõigel oli vaja saada tasakaalu hoidma, ja Ollega vedasime teda ikka mitu ringi, enne kui omal jalal liikuma sai :-) Kahjuks aga enne kui Abdi päris kihutama sai hakata, pandi juba liuväli kinni.
Ilmaga aga vedas meil hirmsasti. Oli vaid üks miinuskraad, selge taevas ja tuulevaikne. Uisk libises hästi ja mõnus oli Uuno raadio muusika saatel ka kiiremaid ringe teha... Anna ja Vahur aina tuhisesid mööda. Peale raudadelt mahaastumist suundusime Basso restosse meeldivale õhtusöögile. Mulle kuidagi väga meeldib selle restorani miiljöö ja muusika, söögid ka on väga maitsvad...
Igatahes 3 tunni pärast laskusime läbi pilvede lumesaju sisse. Eriti palju polnud veel jõudnud siin sadada, sest osaliselt maa veel must, aga hakkas talve moodi juba kiskuma! Kareli blogist võib lugeda, et ega veel mõni päev tagasi olla siin maa veel täitsa lumest lage olnud... Pakid korterisse maha visatud tormasime välja baari...
Peale reedeöist trallitamist kohtusime laupäeval Olle, Vahuri ja Annaga. Sõime lõunat ja lobisesime vahepeal juhtunust. Jalutasime linnas ja vaatasime Schnelli tiigi ääres jõulukuuskede põletamist. Selleks oli lausa tseremoonia koostatud, erinevad kujukesed kuuskedest moodustatud, millele siis ükshaaval tuli otsa pisteti ja mida zhürii hiljem siis ka hindas.
Peale tassikest kuuma teed ja väikest lesimist kodus voodis suundusime kambaga uuele liuväljale, mis 300- miljonilisele maatükile Niguliste kiriku külje alla asutatud on. Uisurent ja tunnipilet oli vaid 80 eeku, selle eesti sai hulganisti lusti ja tralli. Uiskudel kihutamine on ikka maruvahva...
Peale pikka veenmist saime ka Abdi nõusse ja ta tõmbas endale uisusaapad jalga. Rull- uisutamise oskusest lagul suurt kasu polnud, eelkõigel oli vaja saada tasakaalu hoidma, ja Ollega vedasime teda ikka mitu ringi, enne kui omal jalal liikuma sai :-) Kahjuks aga enne kui Abdi päris kihutama sai hakata, pandi juba liuväli kinni. 
Ilmaga aga vedas meil hirmsasti. Oli vaid üks miinuskraad, selge taevas ja tuulevaikne. Uisk libises hästi ja mõnus oli Uuno raadio muusika saatel ka kiiremaid ringe teha... Anna ja Vahur aina tuhisesid mööda. Peale raudadelt mahaastumist suundusime Basso restosse meeldivale õhtusöögile. Mulle kuidagi väga meeldib selle restorani miiljöö ja muusika, söögid ka on väga maitsvad...
No comments:
Post a Comment