Nii ka sel pühapäeval - mul oli täpselt nii palju aega, et dushata, oma kaks asja kokku panna ja teed Lutonisse otsima minna. Elagu tfl.gov.uk mis õige suuna kätte juhatas, jõudsin õigeks ajaks kohale. Londoni transpordis, kus nii tohutult aega saab veedetud, pole muud targemat teha, kui raamat kätte võtta ja lugeda. Kui tegemist pole ebanormaalsetel tundidel liikumisega, sest siis ma ju magan (Anthony hiljuti viskas kuskil seltskonnas ka kommentaari, et olgu istmed mis asendis tahes, kui ma lennukisse saan, siis kohe magan...) Kummardused Ryanairi ees, kõige täpsematel aegadel väljuv lennufirma, nagu nad ennast reklaamivad, jäi kõigest poolteist tundi väljumisega hiljaks. Niiet jõudsin Jonathani soovitatud raamatust "Kite Runner" lugeda peaaegu poole. Raamat räägib teismelisest Afganistani noormehest, elust kodumaal ja põgenemisest Ameerikasse. Räägin vast sellest rohkem, kui raamatu lõpuni lugenud olen.
Peale keskööd leidsin end Stockholmist väga kaugel väljas asuvasse lennujaama nimega Stockholm Västerås. Stockholmi võiks selle nime eest küll ära kustutada. Buss T-Centralenisse kestis liiklustühja kiirteed sõites tund ja veerand, sealt taksoga veel paarkümmend minutit firma korterisse.
Hommikul taas taksoga lennujaama, seekord Arlandale, kust kulgesin umbes 1000km põhja poole, väikelinna nimega Arvidsjaur. Jään siia tööle kuni reedeni. Ootangi tegelikult juba reedet, mil tagasi Londonisse...
No comments:
Post a Comment