Viimaste tööasjadega selleks nädalaks kiirelt ühelpool, võtsin takso ja vurasin lennujaama. Skyways'i fokker põristas üle metsade ja mägede Stockholmi. Arlanda lennuväljal sain jälle kogeda kui väike ikka on maailm, minu järel olid check-ini järjekorras töökaaslased Nadja ja Bengt. Tegime kerged kohvid ja jalutasime oma väravate juurde - ka need olid kõrvuti: Estonian Air Tallinnasse väravast F61, minu SASi lend Londonisse F60. Ja vaid veerandtunnise vahega...
Just kui lennuk London Heathrow lennuväljal maandusin, lugesin viimased read raamatust Kite runner. Südamlik lugu 12aastase poisi Amir'i elust, kes pidi üles kasvama emata: Kui just teiste rikaste tuttavate lapsi külas ei olnud, kellega mängida, veetis Amir aega perekonna teenijaperest pärit poisi, Hassaniga. Peegeldasid puude otsast naabrimajadesse päikesekiiri, Amir luges kirjaoskamatule Hassanile raamatutest lugusid, lennutasid tuulelohesid. Kuigi Amir Hassani kulul tihti nalja tegi, teda kiusas, oli Hassan alati truuks sõbraks ja astus Amiri eest välja kui vanemad Kabuli poisid tülitama tulid - For you a thousand times over...
Ühel päeval lavastab Amir Hassani süüdlaseks perekonna järelt varastamises ning Hassan koos teenijast isaga lahkuvad. Nõukogude armee invasiooni tagajärjel Afganistani laguneb kuningriik, Amir põgeneb koos isaga Ameerikasse. 26 aastat hiljem pöördub Amir tagasi Talibani valitsemise all Afganistani, otsides lunastust oma pattudele Hassani ees...
No comments:
Post a Comment