Lapsed

Topido külalistemaja lähedal on päris suur kool. Sealt mööda jalutades lapsed alati kiljuvad ja karjuvad, tagudes vahetunnil palli. Valget inimest nähes hõikavad alati obruni, mis valget inimest tähendab. Julgemad tulevad ja võtavad ka käest kinni...
Cape Coast'i rannas oli ka jube palju lapsi, aga nemad valge inimese üle küll ei imesta. Suhtelt turistiderohke linn ikkagi ju! Aga küll tulevad ligi juttu rääkima. Naljakas, nagu väikesed täiskasvanud. Peavad nad ju tööd tegema, et majapidamises oma panus anda. Enamik müüvad tänaval külma vett 500ml kilekotikestest, nagu meil hapukoor pakendatud on. Või küpsiseid, või maiustusi, või ema küpsetatud maisikakukesi. Ja siis
pannakse päeval korraks kandam maha, et randa lustima tulla. Uskumatu, 5-10-aastased viskavad saltosid nagu vanad mehed - kätelt jalgadele, jalgadelt kätele... Riided lendavad hunnikusse kandami kõrvale ja porgandpaljad poisid silkavad merre...
Tõusud ja mõõnad on siin rannas samad, nagu Lagoseski. Ma väga kaugele rannast ujuda ei julgenud. Ja lained viskavad ka vahel ikka megakõrgeks. Lapsi siin see ei morjendanud - ujusid just nii kaugele kui
süda lustis... Mõned kaluripojad olid kuskilt suure tüki korki virutanud, kasutasid seda kui väikest surfilauda, millega lainete vahel hulpida. Mõned poisid mängisid seda mängu, et show me yours and i'll show you mine :-) Oli ka selliseid lapsi, kes vist natuke suuremate laste käest käratada said või millestki muust meel kurvaks läks, niiet nad eemale hoidsid ja teiste lustimist pealt vaatasid...
Mnjah, varsti kasvavad nad suureks ja siis on täiskasvanute mured kaelas...