Brighton

Terve eelmise aasta suve plaanisin iga nädala algul, et sel nädala- vahetusel kindlasti tuleb Brightonisse sõit ette võtte, aga alati sinna-

paika see mõte jäi. Tänasel hommikul lõpuks sai mõttest tegelikkus. Ja kinnitust sai ka väide, et kolm on seltskond - Southern rongifirma annab peaaegu 50% soodustust, kui vähemalt kolmekesi matkustada! Tund ja veerand ja olime Inglismaa lõunarannikul kohal.

Brighton olla ka väidetavalt Inglismaa gay-pealinn, kus aasta läbi mitmeid day-teemalisi üritusi korralda- takse. Enamike londonlaste jaoks aga peamiselt suurlinnast põgenemise koht, kus rannas vedeleda, päevitada ja ujuda, samas ka rahulikumalt shoppinguid teha.

Kõigepealt võtsime positsioonid sisse ranna jazzbaaris. Onu puhus saksofonist välja meeldivaid noote, mis kuuma päikese- paiste käes siidri libistamise eriti meeldivaks tegi. Ja arvestagem siiski, et käes on alles aprilli keskpaik!!!

Peagi olid kolm kõhtu heledad ja vaja keha- kinnitust otsida. Super- marketis panime kokku piknikukorvi ja tagasi randa. Pool tundi oli ilma jaoks piisav aeg, et 180° muutuda - mingi vastik vine moodi pilvitus oli tekkinud, mida praktiliselt näha polnud, aga päikese varjamiseks oli seda piisavalt. Ja kevadilmale kohaselt (eriti mere veerel) - kui päike läinud, on ka kohe jahe.

Oh, kuidas mulle meeldiks vahemere- maas elada kuskil tegelikult. Pärast lõunasööki olen tööl tihti hirm tudune. See-eest nädala- vahetusel ei saa siestat mitte pidamata jätta. Rannal oli väga mõnus pärast piknikku silm looja lasta...

Raquel sai küllakutse meile kolmele kolme silla külas Three Bridges, mis meil täpipealt Brightonist Londonisse teepeale jäi. Mõeldud tehtud, jätsime kivise rannaga hüvasti ja astusime sõbranna poolt läbi. Poolatarist Kate ja lõuna-aafriklasest Malvin võtsid meid armsalt vastu, kostitasid ohtra veiniga. Õhtupoole tõi Malvin välja vesipiibu, kust kirsi- ja virsikumaitselist valget tossu popsutada sai. Lobisesime ja lõkerdasime naerda hilise tunnini ja saime ikka viimase rongiga koju... Küll oli mõnus päev!