Immikud

Mõned kuud tagasi astusin ühe kolleegiga lennukist maha. Meie ees kõndis passi- kontrolli poole üks ema, täiesti käsitle- matult karjuv,

rääkiv ja emale absoluutselt mitte alluv laps käekõrval. Kui see laps peale tervet lendu röökimist Tarzani sarnase karje maha pani, siis ma täiesti väljusin endast ja lasin kõrvadest auru välja. Enam-vähem sarnaselt, nagu peale üht teist lendu paar aastat tagasi Barcelonasse jõudes... Mu kolleeg tegi sellest järelduset, et ega vist lähiaastatel väikeseid Kaidosid veel ilmale ei tule.
Jah, selles oli tal väga õigus!

Tõnu noppis mu täna peale tööd peale ja vurasin ära maale. Emps oli väikese venna lapsega uksel vastas. Sander saab augustis kahe aastaseks juba, eriti palju veel rääkida ei oska, aga saab kõigest tublisti aru. Kui palud kassid õue lasta, siis tormab rõõmsalt ust avama. Õues emal rõõmsalt terve päev aiatöödel abiks olnud, teatad, et nüüd vaja ilusti puhtaks pesta, tormab poiss sauna ja näitab vanni kätte. Potil nõustub tublisti käima, et saaks aga pärast vett peale tõmmata :-) Riidessepanemisel ei karju üldse ega punni vastu vaid sirutab tublisti käed välja ja tõmbab ise särgi üle pea. Oleks vaid kõik väiksed lapsed nii korralikult käituvad, vaiksed ja asised... Sellistega on täitsa tore vahel mängida ja nende järgi natuke vaadata...