Sõbrad...

Tänaseks sain lepitud aja siis silmi analüüsima minna. Enne kui Ollega eelmine kord rääkisin, kui kiirelt silmaoperatsioon kulgeb ja kui ruttu nägijaks saab, siis muutus prillideta ringiliikumise võimalus minu jaoks atraktiivsemaks kui hirm aparaadi alla minna. Keskpäeval suundusingi silmakeskusesse ja meeldiv doktor viis minuga läbi igasuguseid katseid ja teste. Peale ligi kahetunnist protsessi oli tulemus käes - mu silmanägemine on poolteise aasta tagusest prilliuuendusest halvenenud veelgi, seepärast pole imestada, et prillidega enam heasti kaugele ei näe.

Teine, aga tunduvalt olulisem otsus oli see, et mu silmad on operat- siooniks tugevad ja ideaalses olukorras. Järgmise nädala algul saan aja!

Õhtul sain aja kokku lepitud aga Kadriga. Ei suudagi tuvastada korda, mil teda viimati nägin. Suureks ravitud pupillidega eredat päikest

trotsides kohtusin sadamas veel Anniga. Kadri maandus ka just Hella Hundi terrassil, kui me Anniga kohale jõudsime. Lõhepasta siin maitses endiselt heasti, kuid suurest portsust oli saanud väike ning väiksest portsust veel väiksem!

Peale õhtusööki suundusime edasi Kadri poole väikesele veinile. Reno saabus ka Piritalt Õhtulehe ürituselt, Endel ja donna Anna ka. Ja täiesti uskumatult oligi seltskond koos! Veiniklaasi kõrval jätkus nalja nabaauguni. Reno demonstreeris viimase aja populaarsemaid tantsuviise. Avastasime Kaputsiino Kloostri olemasolu, samuti et naljadele on tekkinud piirid, ja et siiras küllakutse võib kutsutavale tunduda

hoopis olematu- na... Aga homse tööpäeva tõttu tilkus rahvas peagi ükshaaval kodu suunas. Õnneks mul polnud pikk tee minna...