Nädalavahetus maal, mis lõppes linnas...

Pohmelliga võideldes vurasin laupäeva hommikul taksoga Varssavi lennujaama taas. Vihastasin jälle, et ei ole siin mitte kuskile taguotsa maha toetada, kõik toolidega piirkonnad on turvakontrolli taga, see on aga suletud. Kõik lennud väljuvad mingi kl 11st alates ja enne seda vist on graafikus tühi auk, siis nad lihtsalt sulgevad turvakontrolli. Saatsin Ennule piredusest sõnumi ka, sain vastuseks soovituse Moskva lennujaamast läbi põigata... Ei osand seepeale midagi kosta rohkem ja olin vait...

Igatahes jõudsin Tallinna lennujaama viperusteta. Peale passikontrolli kargas üks tibi ligi, et kas võib paar küsimust esitada reisi kohta. Ma siis noh, ok. "Kui kaua viibisite välismaal?" küsis ta kohe. Vastasin, et elan välismaal. Selle peale tal rohkem küsimusi polnud ja läks uut "ohvrit" otsima...

Takso vuras üle uue Tartu maantee korda tehtud tee. Ei olegi nii lai, nagu ette kujutasin, trammitee jaoks ikka päris lahmakas eraldi maad jäetud, kuhu autod liikuma ei saa. Taksojuht kirus ka jubedalt, et jalakäijad saavad foori rasaki punaseks keerata ja üldse normaalselt sõita ei saa, eriti kui Stockmanni poolt bussijaama poole sõita...

Kodust kiirelt riideid vahetanud noppis vend Margo mu peale ja viskas ära maale. Haapsalu Toomkirikus vaatasin koorikontserti, kus isegi vanasti aastaid laulsin. Pärast kontserti oli Uuemõisa mõisas ka kergem banketimoodi asi, kus sai veini juua ja snäksi näksida. Enamuste koorikaaslastega mittenähud aega tagasi lobisedes lendas aeg kiirelt, ja oli aeg koju minna. Vaatlesin lähemalt siis ka uut maja. Ema oli ka sauna kütnud, mida lahkesti nautisin. Ja nii see laupäev õhtusse saigi...

Pühapäev jätkus meeldivalt rahulikus tempos, kuni Reno helistas, et kus ma siis nüüd olen. Täiesti oli meelest pühitud, et Maiga meeldiva õhtusöögi minu Eestimaale saabumise tõttu vaaritas. Urmo andis talda ja olin ülehelikiirusel Tallinnas maitsvaid roogi mekkimas. Veinikest lõpetasime veel Ennu juures ja meeldivas meeleolus tuli ka uni nädalavahetuse lõpetuseks...