Pühapäeva hommikul ärksin jube vara, pakkisin kiirelt paar asja kokku, võõpasin huuled hügieenilise pulgaga kokku nagu opossumi onu ja läksin õue. Mind tervitas karge vara hommik, veeretasin oma kohvrit läbi Chiswicku tänavate, sahistades alla langenud lehtedes. Vasakult paistis juba hommikupäike, heites majadele ja puudele lisavärve, paremalt aga süsimust taevas. Noh ja siis ühel hetkel tuli taevast larakas rahet kaela ja siis rämedat vihma veel. Õnneks oli vihmavari seljakotist võtta.Anthony oli juba valmis, panime kumbki oma masinale hääled sisse ja kihutasime Readingusse, võtsime veel inimesi peale ja siis teele Walesi mägedesse, aktivistidekeskusesse nimega Black Mountain.
Sisekoolitus aktivistidekeskuses möödus aktiivselt... Mõistagi... Rahvusvaheline ülemus pidas meile kogu ülejäänud pühapäeva loengut firma hetkeseisust, kus maades me mis staatuses oleme, millised on hetkel olulisemad eesmärgid, kuhu firma suundub jne. Sama jätkus ka terve esmaspäeva läbi. Teisi- ja kolmapäeval sain ma teistest rohkem sõna ja koolitasin erinevatel teemadel. Teisipäeval pidasime firma jõulupeo ka maha. Mitte et muudel õhtutel vähem pidutseda oleks saanud, murumänge mängitud ja tantsugi vihutud. Vaatet erandlitult iga päev sain magama vasta hommikut kell 4, selleks et juba kell 9 taas koolitusklassis olla...
Uskumatuna tundus lugu, et meie üks töötaja Muhameed konkreetselt keeldus jõulusöögilauast osa võtmast, sest peo nimi oli jõulupidu. Rääkimata sellest, et me oleme omaks võtnud, et kui alkoholi juuakse, siis tema jaoks on teistest eraldi laud seatud ja vabatahtlikud mitte-alkoholitarbijad siis ka ühinevad temaga, et ta üäris üksi poleks. Ma arvan, et siinkohal ei ole vaja ära märkida, millise religliooni esindajaga tegemist on.Kui õhtul tagasi kodulinna jõudsin ja Anthony'ga kodupubis kannu siidrit libistasin, siis mõtlesin, et oh, küll oli ikka väsitav koolitus....
No comments:
Post a Comment