Leidsin Madriidi lennujaama väljuvate lendude hallis peale pikka ringikõmpimist ühe pistikupesa. Sain süleri laadima, klapid pähe ja muusika käima ja vaatan praegu Endli lennukit, mida õigepea terminali seina äärest eemale lükkama hakatakse. Täna hommikul kui klubitamast hotelli jõudsime, oli hommikusöök juba mõnda aega serveeritud. Kõhud täis kobisime kiirelt magama, sest juba kolme tunni pärast pidime hotellist välja registreerima!
Võtsime plaani Madriidi Botaanikaaia. Sinna saamiseks oli vaja sõita metroos esimese liiniga kaks peatust ja siis teise liini peale vahetada. Olles sõitnud juba viis peatust esimesega liiniga nähes peatuse nime Bilbo mõistsime, et olime sõitnud vales suunas. Hmmm....
Peale suurt jalutuskäiku peenarde vahel jäime jalga puhkama pargipingil. Päike lõõskas täiega, sai särgihõlmad valla lastud. Enn viskas lausa pingile pikali. Väljaprinditud hotellireserveeringust moodustatud lehviku abil sai natukenegi end jahutada. Ajasime lolli juttu ja lõkerdasime naerda. Sealsamas kõrval seisid inimesed järjekorras, et mingit arhitektuurnäitust vaatama minna. Möödaminejad tulid meist pilte klõpsutama, kes küsis enne luba ka, kes mitte. Issand, me oleme ikka nii ilusad! Pigem vist siiski kohalike jaoks kummaline, et põhjamaa noormehed keset oktoobrit päikest võtavad, kui kohalikud kampsunite ja jopedega siin juba käivad...
Lennujaamas metroopeatusest välja tulles leidsime ekraanid väljuvate lendudega. Ennu Frankfurdi ja minu Stockholmi lend väljuvad mõlemad terminalist 2 ja lausa kõrvuti väravatest. Kiirel sammul mööda liikuvaid teid ja treppe tormasime lennule registreerima. Kui peaaegu terminali 1 jõudsime, saime aru, et metroo peatus tuligi terminali 2. Jah, magamatus andis tunnistust...
Aga tõesti mõnus ja vahva nädalavahetus oli. Kahju ainult, et ta nii ruttu mööda läks...
No comments:
Post a Comment