Täna siis olin hommikul nii kutu, et plõksasin äratajal kukel noka kinni ja magasin selle ajani, mil Kjell uksele koputas. Kell oli 10 :) Lasin ruttu sahmaka dushi kaela ja sain jälle eluvaimu sisse. Väga palju tööasju sai jälle tehtud, kuni käisin võtsin veel kiire lõuna ja oli takso ees, et lennujaama minna. Ranno helistas veel, et võibolla saaks õhtul kokku, aga kartsin, et ei ole minust täna väljaminejat.
Lennud sujusid ilusasti, Arlandal näksisin õhtueinet, kell on nüüd 11 läbi ja olengi kodus juba. Nagu arvata, kutu nagu kudenud räim, koiku ootab juba tekinurk püsti...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment