Vend Urmo külas...

Neljapäeva õhtul chattisin ülemusega Ummi võimalikust tööst meie Londoni kontoris ja leppisime kokku, et firma organiseerib talle piletid, et ta intervjuule tulla saaks. Ummi oli hiljuti avastanud, et passil oli kehtivuskuupäev juba möödas ja oligi plaanis Kodakondsus- ja migratsiooniametis uus pass taotleda, sai neilt lubaduse, et ikka reedel kätte saab...

Täna hommikul siis kohtusime Victorias, täitsa elu ja tervise juures peale esimest lendu elus. Viisime kodinad minu poole ja kolistasime mööda põhilist teekonda Londonis, Rohelisest Pargist Buckinghami Palee eest läbi St. James'i Pargi Westminsteri poole. St. James'i park oli täiesti üllatavalt ilus ja värviline tänases sügiseses päikeses. Vist eriti imestasin isegi, et kui soe siin veel on, olles just külmalt põhjamaalt tagasi... Sügislilled õitsesid kõik, puud veel alles täiesti rohelised. Täispuugitud kõhtudega oravad kakerdasid ringi, peites osa inimestelt saadud pähkleid lillepeenrasse. Rongad kraaksusid, kajakad ja haned võitlesid tuvidega saiatükkide pärast, mida lapsed üle aia pildusid...

Mööda Victoria Embankmenti sai Obeliski ja Sfinkside juures käidud siidrit joomas (mis muuseas Tesco Expressis on peaaegu kolm korda odavam kui pudel vett!!!), ja siis läbi Victoria Aedade ja Charing Crossi Trafalgarile, kus puhkasime jalga. Pärast Leicesteri väljakut, Piccadilli tuli Soho väljakul taas jalga puhata ja siidrit libistada. Peale Oxfordi tänava shoppingutuuri olime küll füüsiliselt nii läbi, et võtsime esimese tuubi koju. Kokkasin kiirelt midagi ja sõime ja nüüd magama!